esmaspäev, 4. juuli 2016

Kinkekott!


   Ei tea kas laiskus tuleb vanadusega, või millest see on, kuid miski ei suju nii nagu tahaks. Köögi remont on ka seisnud ju kuu ja elamine näeb välja nagu oleks pomm plahvatanud. Aga muidugi tänu meestele, on põrand üles võetud, kõik sodi ja vesi, mis põranda alla tänu purunenud ühendusele oli aastaid kogunenud, koristatud. Uus põrand on alla valatud ja nüüd ootab laudu. Ja mina ootan, et saaks puhta tapeedi panna ja lõpuks ometi kapid tagasi ritta, et iga asi oma kohale saaks rännata. Oi kui väsinud ma sellest kõigest juba olen.
   Aga nagu öeldud, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kuna õmblemine sellele segadusele pea võimatu, siis otsustasin, et sordin taas oma kangakaste ja loon seal korda, et siis kui asjad jälle paigas, saaks miskit teha. Ja selle asemel, et ribasi prügikasti visata, lõi minus jälle välja see kangakoi, kes ribagi ei raatsi loovutada ja nii sündis eile lauanurgal asjatades uus kotike. Sellega saab kenasti taas kingitust üle anda või siis kööki riputada ja kas või praegu õitsvaid pärnaõisi talveks tallele panna, et siis külmal talve õhtult tassike teed teha.
   Üks kõik. Igal juhul ei rännanud need tükikesed prügi hulka, vaid nendest sai kotikese "nägu".
Kotil endal on mõõdud järgmised:
                                                       Kõrgus: 33 cm
                                                       Laius: 30 cm

    Panen veel mõne varahommikuse pildi ka siia.



 
   Ja nüüd jälle kanade juurde. Kui eelmised kanad ei teadnudki mis haudumine on, siis need praegused on lausa hullud. Kahele andsime võimalus ja viiega ei tea mida peale hakata. Viska pesa pealt minema palju tahad ikka ajavad nad end puhevile ja istuvad kas või ilma munadeta, pea asi, et saaks seal soojas lebotada. Päris tegemine kohe nendega.
   Aga nokitsen ikka ise ka vaikselt edasi ja loodan, et miskit jälle valmis ka teen. Mu tööd küll väikesed, kuid enam jaolt ongi need sündinud kangaste suurusest ja võimalustest olenevalt. Päris meetriga kanga tükke on mul ääretult vähe.
   Nii, et uute tegudeni.

4 kommentaari:

  1. Väga armas kotike! Ma kohe ei julge mõeldagi oma kangaste (loe: tükikeste) sorteerimise peale. Mõtlesin ka, et teen südame kõvaks ja viskan palju rämpsu minema. Eks näis, kas õnnestub! :)

    VastaKustuta
  2. Tegelikult on see väga tore, et Sinusugune "kangakoi" olemas on! Kuidas muidu oleks meil võimalust näha täiesti eripalgelisi ja toredaid loominguliste plahvatuste tulemusi?!

    VastaKustuta
  3. Kotil on iga kangatükike ja pitsiriba nii paigas, et lust vaadata!
    Köögi remont on vahepeal tõesti segadusttekitav, aga see käib selle protsessi juurde ja iga pisemgi tegu on samm edasi, ikka imeilusa uue poole! Rõõmsat tegutsemist! :)

    VastaKustuta