Käisime eile töökaaslastega Tartus laevareisil. Kuna mõned aastad sai ka Tartus elatud ja see linn üks mu lemmikutest, siis ei saanud reisist loobuda. Muidugi on linn need eemal oldud aastate jooksul meeletult muutunud, siis mõni armas koht on siiski ka endiselt koduselt armsaks jäänud.
Mu kunagine, töökohta viiv uks. Siis asus siin teisel korrusel Tartu Linna Rahandusosakond. Olid ilusad ja armsad ajad.
Vanast linnaliini bussipeatustest oli jäänud vaid mälestus.
Siis veel sööma ja tagasi koju.
Ja nii toredad linnud ka söögimajas. Varblane leidis mahakukkunud viineritüki, mille hakk hiljem endale nõutas.
Viineritükk söödud, siis lonks karget kaevuvett ka peale, ja päev jälle päästetud.
Oli tore reis. Ja Tartu jälle tükiks ajaks mällu talletatud.
