esmaspäev, 18. märts 2024

KOTT

    ESIMENE  kott sai selline. Mõtlesin siis kohe, et teen ühe veel, kuid suurema, enda mõõtudega. Kuid siiani tegemata. Eile arvasin, et see päev ongi nüüd kätte jõudnud, kuid kui kangatükke otsima hakkasin, selgus, et ei mäleta eelmise koti tegemisest midagi. Ja tundus kuidagi kindlam, kui ühe,  VIDEOS antud mõõtude järgi veel valmis teen. Minu tänasel kotil küll riba pikkus 10 cm otsas, sest ei raatsinud juppi maha lõigata. Ja kuigi kevad oli juba käega katsuda, siis täna  üllatas  hommik valge maaga.


                                   Pildid pole küll teab mis head, kuid aimu ikka kotist saab.


                               

pühapäev, 17. märts 2024

POEKOTT

    Sain klassiõelt kangatükke ja nende seas oli ka üks kardinarüüž. Kangas muidugi veel tugev, kuid värv juba väsinud moega. Ja kuna ma ei tahtnud, et ta kuskile kastinurka seisma jääb ja päris ära visata ka ei raatsinud, siis otsustasin sellest poekoti õmmelda. Voodert ei pannud, õmblesin topelt õmblusega. Peale panin tasku, sest leidsin ka üksiku nööbi. Kotil sai kõrgust 39 cm, laiust 37 cm. Sangad tegin 49 cm ja põhi 9 cm.

                             
                                
                           

                         Ja juba nad saabuvad. Oli õnn neid tervitada tagasi tuleku puhul.


esmaspäev, 11. märts 2024

ILURÄTIK PLIITI ETTE.

       Kui roosad kangad juba välja tiritud said, siis midagi veel. See kord ilurätik pliiti ette. Läbi õhtuse valguse.

                                 
                                                



                

pühapäev, 10. märts 2024

LAPITEKIKE

          Kui eile õhtul töölauale ruumi tegin, siis korjasin välja ka roosade kangaste kastikese. Kuna kangatükke jagub, on need kõik sellised väikesed ja kokkusobitamisega suuri raskusi. Sellepärast otsustasingi alustada veidi "suurematest" töödest, nagu see lapitekike. Mõõtudeks tuli 55 x 55 cm. Kunagi ammu tegin töökaaslasele SELLISE ROHELISE tekikese. Seekord siis roosa.

                 Päikese käes küll tore pildistada, kuid päris õiget värvitooni pildile ei püüa.






neljapäev, 7. märts 2024

EI MISKIT

 Märtsi kuu on nii kiiresti oma päikesepaistega tuure kogunud, et käsitöö sootuks tahaplaanile jäänud. Eelmisel kuul alustatud raamat sai loetud. Aga päris maganud ka ei ole. Suurpuhastusega on algust tehtud ja mõned aknad juba puhtaks  pestud ning puhtad kardinadki ees. Olen paar päeva raamatuid korrastanud ja kuna ka külalisi käinud, siis õmblusmasin suisa kapinurka tõstetud. Tahan nüüd lähiajal töölaua taas lagedaks teha ja eks siis näeb... kas otsin miskit uut, või võtan lõpetamata asjad ette. Eks see sõltu suuresti hetke tunnetest ja tujudest. Õnneks on õues veel jahe ja mõned kohad veel lumekooriku all, nii et vähemalt lähiajal õue riisuma ei saa minna. Aga panen oma loetud raamatu siia, sest mis seal salata, mis silma alt läinud, see mingil ajahetkel ka meelest kadunud. 

                  Ei tea miks, kuid koerale mu uus kardin ei meeldinud, nii et kakkus kohe esimesel päeval all ääre ribadeks. Nii ta siis seisis mitu kuud nagu etteheide mu laiskusest. Nüüd võtsin kardina alla, pesin puhtaks ja ajasin olemasoleva pitsi ka alla äärde. Veidi parem ikka kui rippuvad ribad.

                Ja värsket silku sai ostetud ja praetud ja marinaadi pandud. No küll olid head.

                                  Ehk järgmine kord miskit ka käsitöö vallas ette näidata.

                  Ja mingi aeg tabasin sellise imeilusa numbri oma lehevaatamises.




neljapäev, 29. veebruar 2024

VIIMANE SELLEL KUUL

 Veebruari kuusse mahtus veel üks lugemine. Raamat nagu meeldis ka, kuigi päris lõpuni seda just nagu ei mõistnudki.


reede, 23. veebruar 2024

VABARIIGI SÜNNIPÄEV

 

                                             Lapsed kodus ja millal siis veel küpsetada...

                                          See kord tulid moosipallid nagu päris..

              

                                              Sai tehtud lihapirukaid...

                                                   Ja veidi kaneelirulle ka...

                                           Mees tegi mõned kiluleivad ka salati juurde.


teisipäev, 20. veebruar 2024

LAPITEKK

 Oli küll hirmus tegemine, sest pole ma mingi lapiteki tegija. Aga nii väga tahtsin lapselapse kantud ja pisikeseks jäänud esemed lapitekiks kokku õmmelda. Nii, et see nagu pisikene meenutustekk ühest ajajärgust. Kõik riided venivad ja muidugi ka südamest kantud, kuid lapsele meeldis. Otsis ja teadis täpselt, mis üks või teine ruudukene oli olnud. Suuruseks sai tekil 164 x 174 cm.

                    

                                                      Ja mõned killud ka teki seest.





     

                                                          Tagune lihtne valge. 

           Ja hea meel, et valmis sai. Kuna neil suur vaibaga rõdu, siis suvel hea seal istuda ja mängida.


teisipäev, 13. veebruar 2024

"MAALI ARMASTUS SINISEKS"

                     Riputan üles ka teise, selle kuu lugemise. Õmblusvallas pole hetkel midagi näidata, kuigi terve nädalavahetuse korrastasin väikseid kangatükke. Ikka ruutu lõikudes ja ribasid tehes. Selleks, et tõeliselt väikesed tükid minema visata ja natuke korda luua. Ja kuna töökaaslane palus üht ilurätikut pliiti ette, siis võib juhtuda, et lõpetan õhtu ühe poolelioleva ka ära.

                   Mis raamatusse puutub, siis on olnud paremaid lugemiselamusi. Tahtmatult jäi mulje, et kiiruga ja üle jala kirjutatud, et veel üks teos ilmavalgust näeks. Aga jah, eks arvamused erinevad. Mitte, et seda lugeda ei võiks.

                                               Nööbile paistis raamat meeldivat.


pühapäev, 11. veebruar 2024

VEEBRUARI KUU

                                                     Selle kuu esimene lugemine. 


esmaspäev, 5. veebruar 2024

ILURÄTIK PLIITI ETTE.

             Lõpetasin eilse tegemise. Sellest kangast sai nüüd küll ütlemata palju asju õmmeldud. Mõned ribad veel alles, kuid pean ehk veidi vahet.