teisipäev, 10. jaanuar 2017

Lödikustid!

    Juba teist päeva haaran oma kangakastide järgi, et miskit õmmelda. Ja siis neid tükikesi vaadates, kaob mõistus täiega. Mida teha, mida omavahel sobitada. Ning mida rohkem ma neid vaatan ja käes veereta, seda vähem ma suudan otsustada. Ja jälle rändavad nad oma kohale kasti, et kui kunagi.
    Täna pärast lappamist ja kokku panemist jõudsin jälle järeldusele, et mõtted ummikusse jooksnud ja vaja õiget hetke oodata. Jalutasin siis aiamajja ja vedisin välja koti, milles suur hunnik vakstu jääke. Sõbranna jagas neid ja ei suutnud ma ka sellel korral ei öelda. Ja kuna nad nii kaua seal oodanud, otsustasin, et on aeg miskit prügikasti toimetada, sest muidu ma upun nende kastide virnade vahele lõplikult ära. Kõik nii ilusad ja uued, no kuidas sa viskad. Ja siis otsustasin, et viin homme töökaaslastele - las lõiguvad endale lödikustisi. Neil ju kõigil suveti istumised õues. Ja kui kõik taas lahti olid pakitud, hakkas väike kadeduseuss sees närima. Pärast kõigil suvel lödikustid kenasti laua peal ja mul endal mitte miskit. Otsisin siis kõige suurema taldriku välja, et miskit eriti kaodsi ei läheks ja hakkasin joonistama ringe ja neid siis välja lõikuma. Ja, et rohkem vakstuid kasutust leiab, õmblesin oma lödikustid topelt vakstust.
     No nüüd olen siin pikalt lobisenud, nii et oleks aeg ka pildid ritta sättida.




Ja ühe tegin sellise ka.


pühapäev, 8. jaanuar 2017

Veel tegemisi!

Lõpetasin enne sauna veel ühe koti.

 
Kõrgus: 42 cm
Laius: 40 cm
Põhi: 12 cm
Sangad: 65 cm


           Ja kohe hommikul võtsin pajakinnaste teo ette.



 Tegelikult lõikasin valmis kõik need pehmed tükid, mis kinnaste vahele panna. Ikka selleks, et võiks ühe kasti taas tühjaks teha ja midagi lõppenuks pidada. Kuid kui hakkasin riidetükke otsima, millised võiks olla pealsed ja peopesad, siis kadus mõistus sootuks. Seda vähe, sellest saaks ehk miskit muud, seda ei raatsi ja nii edasi ja edasi..... Ja lõpuks leidsain, et nii raske on miskit kokku sobitada ja seda õiget leida. Kuidas mul see küll ei õnnestu. Ja nii ma nõutuna kõik kokku korjasingi, et mõnd helgemat hetke ootama jääda. Vahel lihtsalt tuleb.....


laupäev, 7. jaanuar 2017

Kotike!

Juba eelmisel aastal tegin valmis need koti tükid. Nagu kinkekott või nii. Nüüd siis otsustasin ta lõpuks ka valmis õmmelda. Õmblesin alla riba, et oleks millestki põhja vormida. Siis aga selgus, et kott liiga pikk.


Tervet lõngakerade virna ju sisse ei topi. Tegin siis põhja õmblused suuremad, nii et põhi sai lausa kandiline.



 Ja ikka tundus, et kuidagi pikk. Täna võtsin kätte ja õmblesin põhja lihtsalt kinni. Muidugi ei hakanud eelnevalt õmmeldud põhja harutama, sest küljed jätsin viimasest õmblusest puutumata. Kuigi põhja raskust tunda, pole see kott siiski nii raske, et kanda ei jõua.


 Ja nüüd tundus mulle, et sinna ei raatsigi poolikuid töid panna, vaid et sellega on tore lihtsalt suvel linna vahel patseerida.


Mu meelest päris armas kotike.
Kõrgust on 40 cm
Laiust on 35 cm.
Ja nüüd Miss Marplet vaatama.

reede, 6. jaanuar 2017

Kott!

Ühe romantilise koti sain valmis. Kuna suvi ju pole ka enam mägede taga, võib mõni heledam kott ka vahelduseks tumedate vahele mahtuda.




Tagune.


neljapäev, 5. jaanuar 2017

Kahepoolne poekott!

Sai sujuvalt mustalt niidilt valgele üle mindud. Kahte pidi seda kotti kindlasti kanda ei taha, sest sees lihtsalt taskuga must riie.






kolmapäev, 4. jaanuar 2017

Kotipuu sai täiendust!

Täna peale tööd võtsin kätte ja lõpetasin veel ühe koti. Ei tea miks mulle meeldib nii väga igasugu tükke valmis õmmelda - olgu need siis pajalapid või koti tükid. Ja kui need valmis, tuleb hirmus tahtmine järgmiste tükkide järgi ja uued mõtted hakkavad peas keerlema..... ja poolikuid asju kuhjub ja kuhjub.
    Ja, et uuel aastal ( vähemalt esimestel päevadel)  oleksin enda silmis hästi usin ja korralik, saigi hambad kokku surutud ja mõttes end tagant utsitades, kõige pealt poolik asi käsile võetud, kuigi tahtmine oli sootuks teine.
    Aga kuna minuga on suurem osa ajast selline nagu on, siis pole mõtet siin pikalt jahuda.
Kott sai siis selline. Mööbliriide ribadest õmmeldud.
   Mõõdud kotil sellised:
Kõrgus:42 cm
Laius: 39 cm
Sangad: 50 cm


  Sees must vooder ja kahe taskuga.


 Kuna ribad kitsad, sai tagumisele poolele ka üks tasku õmmeldud. Ja ega neid ka liiast ole.


Ja kuna minu kord oli tänast töökaaslast õnnitleda, siis tegin sellise kaardi. Netist leitud Mark Spain maaliga. Just sobilik noorele inglise keele õpetajale.


Rahataskuga.


teisipäev, 3. jaanuar 2017

Lõksukott!

See kord päris vedas. Eile õhtul sain valmis lõksukoti. Pole enam ammu neid teinud, kuid kuna mustad niidid juba peal, siis võtsin end kokku ja õmblesin kohe lõpuni. Ja täna selline päikeseline ilm, et kohe kutsus pesu pesema ja muidugi ka pildistama.


Taskule sain mu lemmik jahimehega pilt triigitud. Kuna see riie ruuduline, siis jäi veidi katkutud mulje.