PROOVI TÖÖ

 Nüüd võib küll öelda, et kes ikka õppida tahab, sel on ka pajalappide õmblemises õppida - küll ja küll. Leidsin täna nii vahvad PAJALAPID . Ja kange tahtmine oli kohe proovida. Mul pole küll seda liimiriba ja ka vahele sai tunduvalt paksem vilt, aga ikkagi - valmis sai. Küll ainult üks. Ja endale meelde tuletuseks, et õmblen kandi siiski teiselt poolt peale, sest mulle meeldib, kui tripi poolt saab ilusam, sest see ikkagi pealmine pool.

                     

                          

LAPPIDEST KOTT

 Tegin peale tööd ühe katsetuse kotitegemise vallas. Idee sain SIIT.

                    

Kotil kõrgust 26 cm, laiust 30 cm, põhi 8 cm ja sangad 30 cm.

                                     

            Kohe kindlasti võtan üks päev käsile ja teen veel ühe koti. Suuremate mõõtudega.

LIHTNE POEKOTT

 Tegin veel ühe poekoti sellest kardinakangast. Riie hirmus hargnev. Sees on valge vooder. Oleks võinud pingutada veidi ja ühe tasku koti peale teha, kuid... Nii on. Koti kõrgus 40 cm, laius 39 cm, põhi 11 cm ja sangad 68 cm. 

                                    

                 

PAJALAPID

                     Õmblesin põlle juurde ka pajalapid. Seekord veidi suuremad. 25 x 25 cm.

                 

POEKOTT

                  Veeidi suurem ja tugevamast kangast. Mitte just eriti õnnestunud.

KOTT

 Kui aastaid tagasi ei viitsinud ega raatsinud oma aega video vaatamistele kulutada, siis nüüd on hoopis teisiti. Nii mõnus on vaadata, kuidas teised midagi teevad. Ja midagi tahaks nüüd ka järgi proovida. Üks selline kott nii sündiski. 

Õpetuse leidsin SIIT.

KOTT

        Kott, mis ootas samuti valmisõmblemist. Kõrgus 39 cm, laius 35 cm, põhi 7 cm ja sangad 56 cm. Sees vooder ja kolm taskut.

                                       

                            

                                        

ILUSAT ALGAVAT JÄNESE AASTAT!

 

                             Võtsin kätte ja üritasin ka üht jänese kinkekotti teha.

                                  

                        

LÕPETATUD PÕLL

 

   Tänane ilm kohe soosis õmblemist. Kui töölt tulin, oli selge, et miskit ma täna lõpuni õmblen, sest sadama hakanud lumi oli imeliseks inspiratsiooniallikaks. Kuna põll juba pikemat aega kastist välja võetud, siis väljavalituks ta osutuski. Olin juba sik.-sak paela põllele õmmelnud ja mustad kandiribadki põlle külge lasknud, kui tuli mõte oma poolikust tööst pilt ka teha. Nii, et nüüd veidi täiustatud poolik töö. Aga ikkagi.

      Pean ennast täna kohe kiitma, sest mitmeid kordi sai niite vahetatud. Tavalisest see mu komistuskiviks ju saabki. Aga täna mitte, sest tahtsin valmis põllest ses lumesajus veel pilte teha. Ja riputangi nad pikema jututa üles. Riie nõukaaegne ja see sik-sak pael samuti. Veidi jäi kangast üle, nii et kui laiskus lubab, teen pajalapid ka sellest kangast.

                        

                        

                            Vat selline tegemine seekord ja imelise, maad valgeks tegeva, ilmaga.

PAELTEGA KOTT

                  Võib nüüd öelda, et kolmas asi on lõpule jõudnud. Kott oli täiega valmis. Puudus vaid kolm õmblust. Ülaäärele ja kaks tunneli tarvis. Päris kole laiskus, kuid selleks, et õmblused oleksid tehtud, tuli niite jälle vahetada, ja nii ta seisma jäigi. Aga nüüd - hurraa!

                       Koti kõrgus 36 cm, laius 32 cm, põhi 8 cm ja sangad 60 cm.

                                                        Sees ilus kollane vooder.

                         

LÕPETAMATA ASJADE LÕPETAMINE

                                

 Tänasel vihmasel päeval otsustasin poolikute asjadega algust teha. Küll oli raske, sest hing ihkab ikka uute alguste poole. Kuid kaine mõistus sai võitu ja pingutused tasusid end kuhjaga ära. Midagi valmis ja teadmine, et saab küll - tuleb vaid tahta ja teha.  Need siis taas ühed "lehe" pajalapid. Pikkus tripita 27 cm, laius 24 cm. Seekord kirju mirjud, sest ribade kast ka üleveere ajamas.

                  

                                                                 Tagused mustad kui öö.

                                

"TUPSUNUNNU" PÕLL

 No tänasel sombusel päeval otsustasin siis õmblustöödega algust teha. Muidugi keerlesid mõtted miskit uut alustada. Kuid vaadates kahte kastikest poolikute töödega, otsustasin end kokku võtta ja vähemalt ühe asja ära lõpetada. Pean kohe ütlema, et vana sõbra seltsi istumine oli suur katsumus. Tundsin end nagu vana puuhobune, kes kuidagi liikuma ei pääse. Tõega. Põll oli peaaegu valmis, puudus vaid paelteks mõeldud kandipael, ja see oli tõeline katsumus. Kahjuks talvisel režiimil mu õmblemisvõimalused ka üsna piiratud. Masin ühes toas, kangad ja laud teises toas. Pole sellist mugavust, et kõik käe-jala juures, ainult naudi. Aga valmis ta sain. Pean nüüd mõtlema, kas pajalappe oleks mõistlik ka juurde õmmelda, sest kõigi eelduste kohaselt tulevad need lihtsad. Kangas nõukaajast pärit, ei mäletagi enam, kust ma selle sain. Lõike tegin ise.