PESULÕKSUKOTT

    Üle hulga aja taas siis üks lõksukott. Tegelikult pole ma mingi tellimuste tegija, sest olen kindel, et tellija nägemus tulemusest, ei pruugi ühtida. Kuid vahel tuleb erandeid teha. Nii nagu ka seekord. Mehe tütar tellis uue lõksukoti, kuna vana oli küll igati terve, kuid värvi peaaegu olematu. Kahjuks pole mul oma kõigist käsitööst enam säilinud pilte. Need jäid Nagisse, kuigi anti piisavalt aega neid sealt arvutisse tõmmata, kuid laiskus ja mugavus käsikäes... Tervest venast lõksukotist pilti küll pole, kuid on säilinud pilt TASKUST. Aga uus siis selline. Sooviti pruune toone ja midagi veel. Tegin seekord jälle ribaga, et kotil rohkem mahutavust. Patenti sellele võtnud pole, nii et "kleidi" tegijad võivad seda ka praktiseerida.

                          

                                

                                

                       

KOTT

 Voodikanga ribadest õmmeldud kott. Esialgne mõte oli küll midagi muud, kuid kuna kangad nii ühekarvalised, siis tegin veidi esialgsest plaanist teisiti. Koti kõrgus 36 cm, laius 37 cm, põhi 10 cm ja sangad 58 cm.

                                                           Sees valge vooder ja tasku.

                 

                              

              

PAJALAPID

    Kui kass mu tänahommikul varavalges jälle jalgele lõi, oli selge, et pikakst magamisest midagi välja ei tule. Hommikuse tassi kohvi juurde sai siis mõeldud ja kangaid lapatud, et mida sellel vabal päeval õmmelda. Mõtteid küll pea täis ja tahtmisi kuhjaga, kaalus üles teadmine, et kõige õigem oleks siiski mõni poolik töö ette võtta. Kuna kotitegemiseks tahtmist polnud, otsisin välja kasti poolikute pajalappidega. Esialgne mõte kaldus küll teiste lappide poole, oli kõige õigem aeg nende munadepüha pajalappidele, sest pühad ju uks ees. Kõrgus lappidel 25 cm ja laius 19 cm.

                         

                                       

                   

           

          

ILURÄTIK PLIITI ETTE

   Klassiõelt saadud kangakastist leidsin ka riba vahvelriiet. Kohe tuli mõte veel üht ilurätikut katsetada. Paar õhtut otsimist ja mõtlemist ja eile, peale tööd, võtsin õmblustöö käsile. Kuna lõpetada ei jõudnud, siis see jäi täna hommikuks. Seekord otsustasin rätik "kleidi" kasuks. Õpetuse leidsin SIIT.  Kleidi pikkus 46 cm.

                            

                                                          Tagumine pool veidi vähem ilutsev.

Pliiti ees .

                       

                                  

KOTT

    ESIMENE  kott sai selline. Mõtlesin siis kohe, et teen ühe veel, kuid suurema, enda mõõtudega. Kuid siiani tegemata. Eile arvasin, et see päev ongi nüüd kätte jõudnud, kuid kui kangatükke otsima hakkasin, selgus, et ei mäleta eelmise koti tegemisest midagi. Ja tundus kuidagi kindlam, kui ühe,  VIDEOS antud mõõtude järgi veel valmis teen. Minu tänasel kotil küll riba pikkus 10 cm otsas, sest ei raatsinud juppi maha lõigata. Ja kuigi kevad oli juba käega katsuda, siis täna  üllatas  hommik valge maaga.

                                   Pildid pole küll teab mis head, kuid aimu ikka kotist saab.

                               

POEKOTT

    Sain klassiõelt kangatükke ja nende seas oli ka üks kardinarüüž. Kangas muidugi veel tugev, kuid värv juba väsinud moega. Ja kuna ma ei tahtnud, et ta kuskile kastinurka seisma jääb ja päris ära visata ka ei raatsinud, siis otsustasin sellest poekoti õmmelda. Voodert ei pannud, õmblesin topelt õmblusega. Peale panin tasku, sest leidsin ka üksiku nööbi. Kotil sai kõrgust 39 cm, laiust 37 cm. Sangad tegin 49 cm ja põhi 9 cm.

                             

                                

                           

                         Ja juba nad saabuvad. Oli õnn neid tervitada tagasi tuleku puhul.

ILURÄTIK PLIITI ETTE.

       Kui roosad kangad juba välja tiritud said, siis midagi veel. See kord ilurätik pliiti ette. Läbi õhtuse valguse.

                                 

                                                

                

LAPITEKIKE

          Kui eile õhtul töölauale ruumi tegin, siis korjasin välja ka roosade kangaste kastikese. Kuna kangatükke jagub, on need kõik sellised väikesed ja kokkusobitamisega suuri raskusi. Sellepärast otsustasingi alustada veidi "suurematest" töödest, nagu see lapitekike. Mõõtudeks tuli 55 x 55 cm. Kunagi ammu tegin töökaaslasele SELLISE ROHELISE tekikese. Seekord siis roosa.

                 Päikese käes küll tore pildistada, kuid päris õiget värvitooni pildile ei püüa.

EI MISKIT

 Märtsi kuu on nii kiiresti oma päikesepaistega tuure kogunud, et käsitöö sootuks tahaplaanile jäänud. Eelmisel kuul alustatud raamat sai loetud. Aga päris maganud ka ei ole. Suurpuhastusega on algust tehtud ja mõned aknad juba puhtaks  pestud ning puhtad kardinadki ees. Olen paar päeva raamatuid korrastanud ja kuna ka külalisi käinud, siis õmblusmasin suisa kapinurka tõstetud. Tahan nüüd lähiajal töölaua taas lagedaks teha ja eks siis näeb... kas otsin miskit uut, või võtan lõpetamata asjad ette. Eks see sõltu suuresti hetke tunnetest ja tujudest. Õnneks on õues veel jahe ja mõned kohad veel lumekooriku all, nii et vähemalt lähiajal õue riisuma ei saa minna. Aga panen oma loetud raamatu siia, sest mis seal salata, mis silma alt läinud, see mingil ajahetkel ka meelest kadunud. 

                  Ei tea miks, kuid koerale mu uus kardin ei meeldinud, nii et kakkus kohe esimesel päeval all ääre ribadeks. Nii ta siis seisis mitu kuud nagu etteheide mu laiskusest. Nüüd võtsin kardina alla, pesin puhtaks ja ajasin olemasoleva pitsi ka alla äärde. Veidi parem ikka kui rippuvad ribad.

                Ja värsket silku sai ostetud ja praetud ja marinaadi pandud. No küll olid head.

                                  Ehk järgmine kord miskit ka käsitöö vallas ette näidata.

                  Ja mingi aeg tabasin sellise imeilusa numbri oma lehevaatamises.