"TUPSUNUNNU" PÕLL

 No tänasel sombusel päeval otsustasin siis õmblustöödega algust teha. Muidugi keerlesid mõtted miskit uut alustada. Kuid vaadates kahte kastikest poolikute töödega, otsustasin end kokku võtta ja vähemalt ühe asja ära lõpetada. Pean kohe ütlema, et vana sõbra seltsi istumine oli suur katsumus. Tundsin end nagu vana puuhobune, kes kuidagi liikuma ei pääse. Tõega. Põll oli peaaegu valmis, puudus vaid paelteks mõeldud kandipael, ja see oli tõeline katsumus. Kahjuks talvisel režiimil mu õmblemisvõimalused ka üsna piiratud. Masin ühes toas, kangad ja laud teises toas. Pole sellist mugavust, et kõik käe-jala juures, ainult naudi. Aga valmis ta sain. Pean nüüd mõtlema, kas pajalappe oleks mõistlik ka juurde õmmelda, sest kõigi eelduste kohaselt tulevad need lihtsad. Kangas nõukaajast pärit, ei mäletagi enam, kust ma selle sain. Lõike tegin ise.