OLEN ENDISELT HOOS!

                             Tere, kes te siia vahel eksite ja mu tegemisi jälgite.

     Pean ütlema, et vahe peal on asjad jälle soiku vajunud. Pidev vananemine, mis tekitab laiskust ja lubab asju teistmoodi näha, ei innusta eriliselt. Aeg kaob hädavajaliku tegemise tarbeks ja mis seal salata, lihtsalt logeleda ja raamatut lugeda on  ütlemata mõnus ka. Aga kuna puhkus käes ja vanad pildid kõik pulgale tõmmatud, mõtlesin, et on aeg ka siin kord majja lüüa ja asjadest mingi ülevaade saada. 

    Hetkel küll ühtegi uut tööd näidata pole, kuid täidan vanu tühimikke, otsides üles vanu tegemisi, millest mõni pildimaterjal veel säilinud. Kadusid ju kõik: Nagi, Isetegijas kustusid pildid, selle blogi suutsin ka imeväel tühjaks lasta.....Ja nüüd istun, mõtlen ja nuputan. 

   Mõni aeg tagasi arvasin, et kellele seda blogi nii väga vaja on. Aga kui enam ühtegi enda käsitöölisi tegemisi ei näinud, tuli kuidagi nukker tunne peale. Tuleb välja, et mul endal on vahel vaja nostalgitseda ja vaadata, et polegi kõik see aeg käed rüpes istutud ja lihtsalt pilvi vaadatud. Kuigi see pilvede vaatamine on ka üks mu lemmiktegevus juba lapsest saati olnud. Alles mõni päev tagasi avastasin, et taevas just sellised lapsepõlve paksud ja kohevad pilved, millel oleks ka praegu mõnus astuda ja kui vanad kondid lubavad, siis ka ühe pealt teise peale karata. 

   Tahan vaid öelda, kui juhtute siia sattuma, võite vahel mõne sõna maha jätta, et veel rohkem endas jõudu leida võiksin ja teada, et keegi mu tegemistel silma ka peal hoiab.

     Olge ikka terved ja rõõmsate kohtumisteni!