Minuni jõudis vana mõmmik, mis omaniku emale oli kuulunud. Nii siis võis arvata, et ta juba aastakümneid pööningul igavles, aeg oma tööd tegemas.
Harutamine oli tõeliselt hull. Terve sisu, mis veel alles oli, kleepus kui hull käte külge ja tegi töö peaaegu võimatuks. Kuid tihkelt käsi pestes ja jälle tööle asudes, õnnestus siiski harutatud mõmmik kuidagi paberile laiali laotada ja lõiked saada. Silmad ja nina on originaalid, nii et Mõmmik peaks tõeliselt õnnelik olema.
Kallistab oma uuele elule aitajat.
Ja öine põnev hetk ka õues. 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar