PAELTEGA SULETAV KOTT

                   Üritasin ka video järgi hästi väikese koti õmmelda. 25 x 25 cm.

                     

                   

PAELTEGA SULETAV KOTT

 Veel üks kott sai valmis õmmeldud. Ootas seegi oma õiget aega. Kotil kõrgust 36cm, laiust 42cm, põhi 9cm ja sangad 68cm. Siin siis ootab kott paelu, mis alles poes ripuvad.

                      

                                  Kiisule tundub kott meeldivat, sest kargas kohe uudistama.

                     

                                       

ROMANTILINE POEKOTT

 Poolikuid töid on tore lapata. Silme ees on nägemus, mis neist saama pidi. Aga kõik on ühel või teisel põhjusel seisma jäänud. See konkreetne kott seisis pikalt, sest pealmine tükk ei tulnud lappide kokku ajamisel nii lai, kui tagumine. Ja nii ta ootekasti rändaski.

Aga täna hommikul otsustasin ta päevavalgele tirida ja teha kõik, mis annab, et tast kott saaks, mis mõeldud oli. Esmane laius ei tulnud kõne allagi, nii et tuli tagune kitsamaks lõigata. See eest aga üritasin esmakordselt videoõpetuse järgi koti voodrile taskut õmmelda. Muidugi nii ludinalt kui videos nähtud see ei tulnud, kuid esimese korra kohta polnud ka kõige hullem. 

                            Valmis kotil laiust 35 cm, kõrgus 39 cm, põhi 9 cm ja sangad 70 cm.

                                

                       

                  

ROMANTILINE POEKOTT

 Kaua oodatud ja pikalt seisnud poekott sai valmis. Tänu sõbrannale, kes andis riiet juurde, et kotile sangad teha. Ja just nagu ahnusest, said need nüüd minu jaoks liiga pikad. Mina eelistan kotti, eriti poekotti käe otsas kanda. Aga see kardinajupp, mis kotti ehib, on super. Koti laius 36 cm, kõrgus 40 cm, põhi 8 cm ja sangad 70 cm. 

           

SÜGIS

 

Imeilus sügis on saabunud. Meie selle aasta noored kanad on kirjud ja veidi teistsugused kui siiani. kaks õnnestus pildile püüda, teised põõsastes peidus.

                                             Ja ainuke pruun, kes munast koorus.

                 

                                                        Ja mõned vanad daamid ka noorega.

                                                       Ning muidugi uhke kukk.

        

                                                Sel ajal kui kiisu põõnab...   

                                        ...peab keegi ka vahti pidama.

TUPSUNUNNU KOMPLEKT

 Võrratult ilus ilm ja vaba päev soosisid õmblemist ning valmis veel üks komplekt pisikesele lasteaia lapsele. Meil koolis kannab sama suuruses põlle ka teise klassi laps. Eks see olene muidugi lapse pea suurusest ja pikkusest muidugi ka. Kaelapael põllel 40 cm. See Sarah Kay piltidega kangas pole uus. Millalgi taaskasutuse poest ostetud. Täpiline Aliexspressist.

                                             Aga põll ja pajalapid said sellised.

                                           Seekord tegin põllele sellised taskud.

                        Ja pajalapid said 16 x 16 cm, sest pilti väiksemaks ei raatsinud lõigata.

                            

TUPSUNUNNU KOMPLEKT

 Teine "Tupsununnu" komplekt on valmis saanud. see kord must, sest selline õrn valge pits ootas kasutust. Sooviksin väga kõigile kokku ostetud pitsidele- paeltele kasutust leida.

                               

                                                    Pajalapid ikka 15 x 15 cm.

                                         

                                              Nagu näha, siis sügis on saabunud.

                               

TUPSUNUNNU KOMPLEKT

 Tegin pisikesele põlle ja pajalapid. Ei julge sõnada, kuid pikalt plaanitud projekt oma olemasolevad kangatükid ära õmmelda. See lõige küll enal kunagi välja mõeldud, kuid põhilõige raamatust "Moekad põlled", mille mees kunagi kinkis.

Põlle pikkus 44 cm, kaelapael 40 cm. Pajalapid on mõõdus 15 x 15 cm. Kangas ja pitsid, paelad on Aliexpressist tellitud. Oh oleks vaid seda raha, et neid iludusi osta.

                            

                                     

                             

KAISUKAS

 No mida mõtleb inimene, kes pole pea pool aastat õmblusmasina taha istunud, kougib välja pea kümme aastat tagasi väljalõigatud tökid, ning usub, et õmbleb oma parima kaisuka.  Aga mina just nii täna tegin. Pühkisin masinalt tolmu maha, raputasin karvased mõmmitükid liigsest lahtisest karvast ja asusin uljalt õmblema. Peab kohe ütlema, et lihtsalt unistades midagi head ei saavuta. Hambad ristis ajasin tükikesi kokku, vedades sõrmega lõike numbritel, et kõik esimesel korral õigetesse kohta saaks õmmeldud. Oli hirmus tegemine, kuid valmis ta lõpuks sain. Suures osas mehe positiivsel õhutusel. Päike piilus ka korraks pilve vahelt nagu kutsudes õue pildistama. Kui aga välja sai mindud, selgus, et fotokas on tühjaks saanud. Aga kõige kiuste mõne pildi sain ja isegi õigel ajal, sest see mõnus vihmavaling, mis hetkel kõrvu paitab ei meeldi kindlasti karvasele mõmmikule. Aga esialgsed klõpsud siis teile vaatamiseks. Võite julgelt oma arvamust avaldada.

        Lõiked pärit "ANNA" käsitööajakirjast. November 1993 aasta.                  

      Õue mineku ootuses.

                                    Kuna kerge vihmasabin, siis ikka vihmavarjuga.

                           

                   

                                                  

                                               Tagumik puhtaks ja tagasi tuppa.

                                      

                                                            Uute kohtumisteni!