neljapäev, 28. juuni 2018

KAARDITEGU

   Aeg kulub ja pea oleks just kui tühi.
Juunikuine kaart, mida iga aasta oma sõprusringis olen sunnitud tegema, tõi kapi otsast taas kõik karbid: pärlite, paberite ja lilleõitega ning paelte, pitsidega, alla. Nüüd on terve elamine varandust täis. Tõsted ja veeretad ja otsid kus just näpuvahel olnud salmiriba jäi.
   Ja jälle tuli mõte, et peaks selle asjaga lõpuks ühele poole saama, seda enam, et silmanägemine ka nii töntsiks jäänud. Esialgu läkski kõik kuidagi tõusuteed. Kuid nüüd jälle nagu punn ees. Mõtled ja teed ja mõtled jälle. Kuidagi ei taha edeneda.
   Oli mõte igat teemat 5 kaarti teha.
Esimene mõte oli pulmakaardid valmis teha.


Pildid netiavarustest prinditud.


Kuid kuna olen hoidnud ka vanadest ajakirjadest lõigatud pilte, siis kaks said kohe nagu taaskasutus.



Teiseks teemaks võtsin sõbrakaardid, millega kenasti ka toime tulin, kui arvestada, et oli plaan neid 5 tk. teha.



Siis otsustasin teha ka 5 katsikukaarti, kuid juba lõi kopa ette. Kolmest kaugemale ei jõudnudki.
Siis hüppasin siia ja sinna ja püüdsin meelitada kaarti esimesest ettejuhtuvast pildist.


   Need siis hetkel valmis ja plaan sama palju veel teha. Siis võiks asjad kokku pakkida ja edasi oma kangavarude juurde liikuda, et ka seal kord majja lüüa, kuid kardan, et ega sealgi kerge saa olema. Mõtlen pidevalt nagu kaartidegi puhul - kas teha kõiki asju teatud arv. Või võtta ette värvid ja nendest teatud arv asju meisterdada.
    Muidu poleks ju vahet, aga tahaks, et asjad kiiremini lahenduse saaks. Kas mõnel häid mõtteid?

3 kommentaari:

  1. Aga koolialguse kaardid? Ja sügise tuleku kaardid? Jõulukaardid ja uusaastakaardid? Nende puhul jääb küll viiest vist väheks. No ja niisama õnnitlus- ning sünnipäevakaardid?
    Otsus jääb ikka Sinu enda teha - just nii, nagu sisetunne ütleb!

    VastaKustuta
  2. Tahangi neid teha, aga kuidagi liiga visalt liigub see.

    VastaKustuta